Vaarikate istutamine

Neli päeva tagasi mässasime abikaasaga viis tundi vanas viljapuu aias mis on künklik nagu söötis põllumaa. Kõigepealt mõõtsime sobiva suurusega maatüki välja, panime neli vaia püsti ja tõmbasime nöörid, et istutusala ääred ikka sirged saaksid. Seejärel võtsime maha kamara ja täitsime sellega lohke ümber istutusala. Kui see töö tehtud hakkasime maad läbi kaevama ja umbrohu juuri eemaldama. Lootsin järgmisel päeval maa ära siluda ja siis istutama hakata, aga kus sa sellega ilm läks külmaks ja lumi tuli maha. Täna siis on üle tüki aja jälle ilus päikeseline ilm ja ööseks külma väga ei lubanud ja seega otsustasin istikud maha panna. Kuna ostsin kaks sorti -'Pokusa' ja 'Norna', siis jagasin istutusala kaheks ja seejärel sai kõigile oma auk kaevatud. Meil on muld nii kehvake, seetõttu segasin poest ostetud istutusmulda aukudesse mineva kohaliku mullaga segamini, et vaarikad ikka kenasti kasvama saaksid minna.

`NORNA`
Sort: keskvalmiv, saagikas, tugeva kasvuga, vastupidav haigustele, keskmiselt vastupidav külmale
Viljad: helepunased, keskmise suurusega, pisut piklikud

`POKUSA`
Sort: taasviljuv, hilisem, keskmise saagikusega, väga tugeva kasvuga, varred peaaegu ogadeta, keskmise vastupidavusega haigustele
Viljad: helepunased, suured, õrnade udukarvadega

Aega läks pisut üle tunni, nüüd tuleb oodata millal ilusti juurduvad ja kenasti kasvama hakkavad.

14.04.2017 aias

Täna on künnipäev. Künnipäev oli nagu karjalaskepäevgi, ennetava maagia päev, mil mitmesuguste maagiliste toimingutega püüti tagada head saaki. Üks niisugune töö oli sõnnikukoorma viimine põllule, põllutööriistade liigutamine ja üksiti korrastamine.
liigutasin siis minagi pisut mänd tööriista ja veetsin ühe tunni maasikapeenart korrastades - lõikasin ära vanad lehed, rohisin ja vabastasin taimed beebidest ning panin multsiks lehtpuude saepuru.

Uus algus

Kaks aastat tagasi, täpsemalt 31.mai 2014 kolisin perega Võrumaale oma lapsepõlve kodu. 12 aastat enne seda olin põgenenud sealt ja seadnud end sisse pealinnas. Kuid nüüd sai pealinna elust villand ja otsustasime elukaaslasega (kes on pärit Kuressaarest) maale elama kolida. Nüüd sai meist Haava talu uued peremehed. Olukord meie uues kodus ei olnud just kõige parem. Õnneks olid ema ja isa suutnud majale kreedeksi abiga uue katuse ja uued aknad paigaldada ja alumise korruse tubades ka seinad pooleldi valmis saada. See kodu ei meenutanud küll seda hirmsat onni kust ma 12 aastat tagasi ära läksin, kuid ikkagi polnud elamistingimused sellised nagu praegusel ajajärgul enamus inimesi loomulikuks peavad. Esimese suvega suutsime saada hajaasustusprogrammi raames toetust septiku paigaldamiseks. Koos sellega sai veetud majja ka veetrass ja kaevatud keldrile auk. Kuid sellega ka asi piirdus, sest reaalselt vee saime tuppa kraanist jooksma alles aasta hiljem ja seega ka kanalisatsiooni kasutamine tuli koos sellega. Kuid ikkagi, mis tehtud see tehtud. Lisaks saime valmis alumise korruse toad. Nüüd elamegi ema elutoas koos perega. All on köök veel remontida.

Selline oli maja siis väljast enne. Hoovi osa oleme juba jõudnud korrastada.

 Kuid järgnevatelt piltidelt võib aimu saada kui palju tööd on veel ees ja seda kõike jõudsime korrastama hakata alles oma teisel siin elatud aastal.

Selline segadus valitses kuuri ees.

See oli üks väike osa sellest kolast mis ümber kuuri ja ka hoovi peal oli.